Naerupallide rühma koolieelikud osalevad koos praktikandiga lasteaedade lühianimafilmide festivalil KeLaff Urmas Lennuki raamatu “Söö, ära söö: pagedi-poo ja paariks loe!” ainetel valminud samanimelise animatsiooniga.
Drive link: Animatsioon: Söö ära söö: Pagedi-poo paariks loe
Youtube link: Animatsioon youtube
Animatsiooni loomise protsessi kajastab praktikant Pamela järgmiselt:
Kogu lastega koostöiselt läbitud loomeprotsess oli väga huvitav ja põnev. Esmalt sai lastele ette loetud Urmas Lennuki raamatust “Söö ära söö” peatükk nimega “Pagedi-poo paariks loe”, mida loeti Naerupallide rühmas projektõppe raames, kui teemaks oli “Minu tervis”. Tutvustasin lastele erinevaid animatsioone ja kuidas seda tehakse ning nad olid suure õhinaga valmis kohe alustama. Kui miski keeruline oli, siis ilmselt teksti heli salvestamine, sest seda oli üsna palju ning see võttis päris kaua aega ja pidi teistele lastele meelde tuletama, et nad vaikselt oleksid, kui me salvestame heli. Ning taust kippus ka liikuma ja veidi paigast nihkuma, hoolimata sellest, et see oli kinnitatud ja jälgisime hoolsasti, et see paigast ei nihkuks. Pilte ilmselt oleks võinud ka teha kõvasti rohkem, aga kuna see oli esimene nii pika animatsiooni katsetus rühmatööna, siis ma arvan, et õnnestus väga hästi. Lastel oli lõbus ja järeltegevusi jätkus tänu sellele veel päris pikalt näit. omaalgatusliku muinasjutumaa ja tegelaste joonistamine. Lapsed olid võib öelda et peaaegu kogu loomeprotsessis sees. Lastele küll pakuti teema välja ja raamat, mille põhjal seda teha, aga tausta ja tegelased nad lõid kõik ise. Vaatasime raamatut ja lapsed hakkasid usinalt tausta maalima ja tegelasi joonistama. Samuti said kõik lapsed, kes animatsiooni loomisel osalesid, pildistada ja ka liigutada tegelasi nii nagu nad soovisid, et need liiguksid. Koos ka vaatasime üle vahepeal, kuidas välja on tulnud. Kui pildid olid tehtud, siis said lapsed oma hääled anda tegelastele ning õppisid teksti. Lindistamisel kuulasime üle, kuidas välja tuli ning vajadusel lindistasime uuesti. Samuti said lapsed välja mõelda animatsiooni ka teised helid. Nagu näiteks: grillvorstikeste mulisemine kõhus, lendava vaiba liikumise ja võlumise. Monteerimisel lapsed ei osalenud, aga kogu protsessi käigus sai lastele tutvustatud arvutis, kuidas seda tegema peab. Ma arvan, et meil oli seda koos väga tore teha ja esimese korra kohta õnnestus päris hästi.
Laste sõnul meeldis neile enim pildistada ning erinevaid helisid, näitke tuule häält, tekitada. Kõige raskem aga oli joonistamine, kuna muinasjututegelastele iseloomulikku välimust tuli võimalikult täpselt edasi anda.
Suured-suured tänud Pamelale, et ta välja pakutud võimalusest kinni haaras ning lastele vahva ja hariva animatsiooni loomise kogemuse pakkus