Õppekäigule eelnenud vestlusringis kaardistasid väikesed naerupallid oma küsimused, millele vastuseid mindi saama. Esmalt vaadati läbi need küsimused, mis said kirja pea kuu aega tagasi, kuid vahepeal teatri ja multifilmi tegemise kõrvalt tähelepanuta jäid: miks lindudel on suled? Mis on linnu sees? Millepärast on linde erinevaid liike ja miks neil on mõhikord täitsa sarnased silmad, näiteks rohelised? Kuidas linnu sabaots kasvab? Miks hiidkotkad on nii suured? Miks partidel on lokutid (kühm nokal)? Miks rasvatihasel on selline nimi? Miks lindudel on küüned? Vestlusringis küsimuste üle arutledes tõdesime, et mõnele küsimusele juba teame vastust. Nii pani iga laps paberile kirja ühe uue küsimuse, millele ta sooviks loodusmuuseumi programmist “Imelised linnud” vastust saada.
Lisaks oma küsimutsele saadud vastustele said lapsed programmi käigus teada, et lindude välimus (silmad, nokk, küünised, suled jne) on seotud sellega, millises keskkonnas lind elab, milline on tema eluviis ja toitumine. Lastele näidati toonekure, rasvatihase, kiivitaja ja varese muna. Samuti metsas ja linnas lindude poolt ehitatud pesi. Viimase puhul oli pesa materjalina lind kasutanud ka paelu ja kilet, mis jällegi viitas sellele, et inimeste poolt loodusesse visatud prügi kujutab lindudele-loomadele suurt ohtu. Lapsed said kuulata rähni laulu ning teada, kuidas suudab rähn nii pikalt järjest toksida.
Pärastlõunal asuti tegema kokkuvõtet kuuldust-nähtust. Laste küsimused kleepisime suurele paberile ning juurde kirjutasime õppekäigult saadud vastused. Arutelu ja vastuste pinnalt kerkisid üles aga juba uued küsimused: miks toonekurg ikkagi seisab ühel jalal? Miks teeb toonekurg pesa posti otsa?
Nii on plaanis väikestel neaerupallidel imeliste lindude kohta uusi teadmisi ammutada ka järgnevatel nädalatel.
Rõõm koos õppimisest!