Meie oma lasteaia muinasjutulise aia PODCAST “Kes aias, mis aias” (jutustavad Vivika Vahesalu ja Katrin Uverskaja)

Algus / Teated / Meie oma lasteaia muinasjutulise aia PODCAST “Kes aias, mis aias” (jutustavad Vivika Vahesalu ja Katrin Uverskaja)
Meie oma lasteaia muinasjutulise aia PODCAST “Kes aias, mis aias” (jutustavad Vivika Vahesalu ja Katrin Uverskaja)

Kes aias? Mis aias?

Taskuhääling “Kes aias? Mis aias?” kajastab alushariduse teemasid ja tähistab Eesti Lasteaednike Liidu 30. tegutsemisaastat. Podcasti nimi viitab loomulikult populaarsele ja ajatule ringmängule, mida igas lasteaias mängitakse.

Teemadering: Kes on aias? koosneb persoonilugudest meie ala spetsialistidega. Mis on aias? annab vastuseid, milliseid meetodeid, töövõtteid, vahendeid lasteaednikud kasutavad oma igapäevatöös.
Saatejuhid on lasteaednikud Silja Järve ja Kätlin Tanin.

Allpool meie oma muinasjutulise aia luguõppeaia initsiatiivide Vivika ja lapsevanem Katrini silme läbi!

Meie edulugu (Vivika):

 

  • Meil on olnud õnne. Esiteks jõudis info minuni õigeaegselt – teema kõnetas väga, oli valmisolek teemaga tegeleda ja ma nägin meie õppeaias suurt potentsiaali. Ja mul on olnud õnne kokku sattuda väga inspireerivate inimestega, kes on meid meie linnaianduse teekonnal julgustanud ja aidanud näha võimalusi. Siinkohal saan ja tahan väga tänada meie lasteaia juhti Marika Hallikmanni, kes on mind väga usaldanud selle suuna hoidmisel, ja enda lasteaia meeskonda, kus on targad ja sooja südamega aiahuvilised, kelle ühine soov pakkuda parimat võimalikku õpikeskkonda. Mis saaks olla veel parem kui ehe eluline õpikogemus, 4 aastaaega, koos tegutsemine, meeltega kogemine, liikumine ja rõõm tegutsemisest. Ja veel, meil on olnud suurepäraseid koostööpartnereid lastevanemate ja teiste haridusasutuste seas + selge siht – algatada/tegutseda/inspireerida (meil on juba aastaid linnaaianduse koostöögrupp).
  • Koostöö lastevanemate ja koostööpartneritega: lapsevanemad on meil väga aktiivsed ja valmis alati käed külge lööma (talgud, ühisüritused, rohekingitus), kui oleme oma soovid arusaadavalt ja õigeaegselt edastanud. Lastevanemate seast tahaksin siiralt tänada Katrin Uverskajat, kes on algatanud lasteaias talikülvi, inspireerinud kogu lasteaiapere ja olnud mulle väga suureks eeskujuks ülipõhjalike teadmiste poolest. Tema sulest on ilmunud ka „Talikülvi raamat“ + ta on aidanud meil aru saada kompostimise põhimõtetest mõttes ja neid ka kogu personalile tutvustanud.
  • Samuti tahaksin väga kiita ja tänu avaldada linnaianduse projektijuhile Marina Laidlale, kes on alati valmis kaasa rääkima, nõustama ja võimalusi looma, et linnaaiandust edendada. Ta on suurepärane motiveerija ja väga inspireeriv kõneleja.
  • Meie viimase arengukava kolm aastat on tihedalt seotud meie ühiselt välja töötatud väärtustega (hoolivus, koostöö, pühendunud), et luua ühist väärtusruumi, kus õppija kogeks seda, et ta on väärtuslik ja oluline, kõik elav on omavahelises seoses ja meie tegevusel on mõju.
  • Mulle väga meeldib sõna – lasteaed – laste aed, koht, kus “kasvamine” on kiire, eluline ja ülioluline. Olen veendunud, et me kõik oleme kogu aeg kasvamas (ja oma mõtet avardamas, arenemas, kogemas ja seeläbi oma hoiakuid/arusaamu muutmas /kohandamas) ja täna võibolla ongi kõige olulisem hariduse ja kasvamise mõttes täiskasvanute teadlikkus endast, enda rollist ja tegevuse mõjust õppija arengu toetamisele. Aianduse puhul on kindlasti oluline eeskuju, hoiak ja häälestus.
  • Meie aia puhul ei saagi vist enam teisi- kui see on meil siin juba loomulik olemise viis – et meil on neli aastaatega, nelja aastaaja päris tööd ja tegemised, meie viis meelt, millega iga päev seda õueilu ja -elu maitsta, tunda, vaadelda, kuulata ja nuusutada saame – kõige selle eest hoolitseda saame ja koostöös õppida maailma tundma nii, et see oleksid hoitud.  PÕHIVAJADUSED (kuuluvus/seotus, autonoomia ja kompetents)
  • Rõõmutarekese aias on tõesti olemas kogu kasvamise tarkus – märkamine, taipamine, kooskõla ja tasakaal.
  • Tulevikuoskused – suhtlemis- ja koostööoskused, paindlikkus, probleemide lahendamise oskus, analüüsioskus, enesejuhtimine – kõik olulised oskused juba täna – aed võimaldab meil seda kõike õppida.

Meie ühiseks eesmärgiks on: Rõõmutarekese lasteaia õppeaia eesmärgiks on hoida, säilitada ning arendada väga liigirikast looduskeskkonda kesklinnas, mis pakuks kogu lasteaiaperele võimalust aktiivseks õuesõppeks ning tõstaks üldist keskkonnateadlikkust. Õppeaias meelte, keha ja liikumise kaudu saadud elulised kogemused ja aastaringi protsesside, arengutsüklite jälgimine algusest lõpuni, annavad lastele sügavamad tervikteadmised ja kogemused loodusest ning pakuvad rohkeid avastusi ja eduelamusi. Õuesõpe võimaldab loomulikku kontakti looduse ja tegelikkusega ning võimendab arusaamist, et kõik elav on omavahelises seoses. Õuesõpe ja õppeaed on meie käsitluses kui õpiruum, kus konkreetsed tegevused omandavad mõtte ja seose läbi praktiliste, iseseisvust toetavate ja koostööle orienteeritud tegevuste. Lisaks eelpool nimetatule on õppeaed heaks võimaluseks üldise aiandushuvi tekitamiseks nii lastes, lasteaia personalis kui ka lastevanemates, tervislike eluviiside sh toidu-urbanismi, taaskasutuse ja kompostimise propageerimine kogukonnas.

Teemaks õppeaias: aastaring – elav ja muutuv maastik

  • loodushoid ja keskkonnateadlikkus -taaskasutus, jäätmed, sorteerimine, komposteerimine, teadlikkus, kogukond;
  • talikülv, kasvatamine, hoolitsemine-inimtegevus looduses, hoolimise jõud, vaatlemine/katsetamine/jälgimine, dokumenteerimine, terviku tajumine – inimene osana tervikust, loomad/putukad, ilmastik;
  • tervis, toitumine, toidu-urbanism – linnakeskkonna muutmine loodussõbralikumaks, toidu kasvatamise võimalikkus linnakeskkonnas, ökoloogiline jalajälg;
  • puhkamine looduses – harmoonia, rütm, tasakaal, puhkus, tervis, keskendumine, meelerahu;
  • aktiivne liikumine looduses – rütm, vabadus, tervis, füüsis, tugevus, töökasvatus;
  • koostöö, ettevõtlikkus – koostöö kõigi huvigruppide vahel, koostöövõimaluste pakkumine – õpikogemuse jagamine, talgud, ühisüritused.
  • Tegevused- sügisest sügiseni – kõik koos – saagi korjamine, söömine, toitude valmistamine, peenarde korrastamine, talveunne panemine, kompostimine, tähistamine ja edulugude rääkimine, uute plaanide tegemine, info kogumine, seemnete tellimine, talikülv, aknalauakülv, peenarde ettevalmistus, otsekülv, taimede eest hoolitsemine, sildid, jälgimine, dokumenteerimine, hoolitsemine, kuni viljade valmimiseni, ettevõtlus ja uus ring. Muidugi märkame seejuurdes looduse värve ja vorme,  purukaid, närilisi, inimtegevuse mõju, aastaaegade vaheldumine, ilmastikku, keskkonnahoid, taaskasutus, kompostimine, liigirikkus -jne, jne

Meie meeskonna roll ja väärtuskasvatus:

  • teadvustada enda mõju ja eeskuju – meie tegevusel on alati mõju (küsimus on kas tean seda mõju) + interaktisoon
  • töö iseenda hoiakute ja arusaamadega – täiskasvanute enda valmisolek
  • inspireerida ja julgustada proovima
  • luua keskkond, kus on aega, ruumi ja võimalusi saada ja jagada kogemusi – lase lapsel olla aktiivne
  • märgata ja tunnustada
  • Julgelt unistada- teada ressursse (kaardistada) ja teha esialgne kava – seda ka analüüsida kaasates kõikidesse tegevustesse lapsed
  • baasvajadused ja sellega arvestamine – eduelamus
  • oleme teinud teadlikult tööd oma lasteaia väärtustega (ühine väärtusruum)
  • meie lasteaia eripära – meie olemise viis, igapäev
  • rolliselgus õpetajatena: olla olemas, kaasata, tõsta teadlikkust, olla mõistev, aktsepteeriv, paindlik, hoida fookust, inspireerida, luua võimalusi, leida koostööpartnereid, koostöiselt õppida, uskuda helgesse homsesse,  julgustada, tekitada arutelusid, küsida, soodustada lahenduskeskse mõttemaailma kujunemist (mitte eitada kitsaskohti). Küsida alati– miks teeme ja kelle jaoks teeme? Mida laps/Sina sellest õpib/õpid? Mida ta/sa enda kohta teada saab?

TÄHTSAD märksõnad :

Tänulikkus, häälestus, hoiak, arusaam, väärtusruum, minu roll, meeskonna roll, eeskuju, tulevikuoskused, enesejuhtimine, kasvukkeskkond, paus, vastutus, teadlikkus, mäng, tervis, roheline mõtteviis, võimalused/valikud/ressursid, laste huvid, kogemuse jagamine, loomulik uudishimu, koostöine õppimine, eluline ja oluline, põhivajadused, kuula ja küsi, soov ja tahe, mõju, laste huvid, õpioskused, arengupotentsiaal, protsess, aastaring, elurikkus, kompost, väärtused, rohekingitus, kogukond, 5 meelt, 4 aastaaega, universaalsed tõed (ei vaja projekti), küll aga kuuluvus/seotusvajadus, töökasvatus, rollid, küsimused, soov ja tahe, talikülv, õppija aktiivne, lapselt lapsele õppimine, põhineb kogemusel, ehedus, uudishimu, tervik, kasvamine, kogukond, liikumine, grow, peegelda, aktsepteeri, lapsest lähtuv õpikäsitlus, jagatud kogemused koostöine õppimine, dokumenteerimine, Tallinn rohepealinn 2023

Lingid kodulehele:

talv-kevad 2022

2021

2020

2019

See artikkel on avaldatud rubriigis Teated. Lisa lemmikutesse kasutades püsilinki.