8.veebruaril käisime Estonias vaatamas lasteballetti “Loomade karneval”
Kujutage ette, et muinasjutt saab endale muusika, graatsilised tantsijad, võluva visuaali ja see ärkab päriselt ellu – sinu ees, meie laste ees, siis nii juhtuski.
Meie vabatahtlik Rebecca käis ka kaasas ja oli ka vaimustuses – sõnu polnud vaja ja käik taaselustas enda lapsepõlvemälestuse, mis armas ja kodune.
See muinasjutuliselt põnev vaatemäng hoidis meie pilke, hingetõmbeid ja naeratusi terve etenduse vältel – aitäh, Estonia, kingitud elamuse eest!
Laste mõtteid:
- mulle meeldisid joonistused ja klotsid;
- mulle meeldis see, kus nad tegid nagu elevandid ja veel mulle meeldis kuidas nad tantsisid;
- et me saime vaadata, kuidas nad tantsid
- mulle meelde jäi kõige rohkem see, et selles tantsus ja laulus nad üldse ei tohtinud rääkida;
- mulle meeldis kõik;
- tantsimine meeldis;
- mulle meeldis see, kui nad võtsid mängukastist igasuguseid asju;
- meeldis kuidas jooksid;
- meelis muusika ja meeldisid loomad.
Marina Kesleri lasteballett Camille Saint-Saënsi muusikale Rahvusooper Estonia laval
Poss ja tüdruk on üksi kodus. Igavuse peletamiseks vaatavad nad aknast välja ja kuulavad tänavalt kostuvaid helisid. Tänavakoristusmasin möirgab kui dinosaurus, väiksemad autod meenutavad kanade kaagutamist, trollibussi signaal on justkui eesli hirnumine ning kaugem jutuvadin on kui äsja koorunud linnupoegade siutsumine. Seejärel otsustavad õde-venda ise kodust loomaaia teha ning helide taustal erinevaid loomi mängida. Korraga saab tänavahelidest imekaunis muusika …
Camille Saint-Saënsi ikoonilist teost esitavad Rahvusooper Estonia orkestrandid.
Camille Saint-Saëns (1835–1921) kirjutas 14 osast koosneva fantaasiarikka süidi „Loomade karneval“ 1886. aastal eraviisiliseks ettekandeks. Kuna helilooja aga kartis, et tema muusikalisi vigureid täis palad võiksid kahjustada tema mainet tõsise muusika loojana, keelas ta teose avalikud ettekanded. Seepärast kõlas süit avalikkusele esmakordselt alles 26. veebruaril 1922, aasta pärast autori surma. „Loomade karneval“ võeti entusiastlikult vastu ning sellest on saanud üks tuntumaid, armastatumaid ja südantsoojendavaid teoseid. Kuulajate ette manatakse lustakad muusikalised pildid kuninglikust lõvist, nokkivatest kanadest, kihutavatest antiloopidest, sulistavatest kaladest ja teistest toredatest loomadest.
