Reedel, 07.oktoobril toimus lasteaiapere väljasõit Pikakari randa. Ilm oli imeline, parajalt tuuline ja sügisvärvid pakkusid silmailu. Meeldejääva elamuse lastele pakkus adruvallil suuri laineid jälgida ning veepritsmeid püüda. Samuti oli põnev kuulata, kuidas laine üle munakivide merre taandudes tekitas imeliselt vulisevat häält. Veel tutvusime lähemalt pihlakapuu lehe kuju ja viljadega, seisime ülepea kõrges pilliroos, jälgisime luikede ja päevakoera tegemisi, leidsime kitarrikujulise porilombi, üllatusime, kui palju metsikuid õunapuid Pikakari rannas kasvab, iga puu õunad eri hapukusega, märkasime laineid püüdvaid surfareid ja kanuutajaid. Lapsi üllatas ka vaatepilt vette ujuma minevatest inimestest. Mõnus oli lasteaiakaaslastega piknikut pidada, kes laudteel, kes rannaliival ning lihtsalt joosta, kive vette visata. Ainus pisike asi millest oli kahju, et rannas polnud väikseid kive, mida taskusse kaasa korjata. Elamuse pakkus ka bussisõit.
Lapsed võtsid väljasõidu Pikakari randa kokku järgmiselt:
- Meie läksime metsa ka.
- Mulle meelids see kui piknik oli. Ja piknikul olid luiged.
- Ma nägin seal linnupesa muideks, seal metsas.
- Mulle meeldis kui me hakkasime tulema, sinna randa. See mets oli nagu ilus.
- Mulle meeldis rannas kõndida. Seal olid lahedad suured lained.
- Mulle meeldis merehääl.
- Mulle meeldis kummituste loss, sest seal oli põnev.
- Mulle meeldis, et sain süüa ja samal ajal vaadata merd.
- Seal olid võimsad lained ja ilusad hundinuiad.
- Pihlakapuul olid pihlakakobrad.
- Seal oli meri, kased ja oli hästi tugev tuul, mis painutas neid.
Saime palju värsket õhku ja kõndida umbes 2 km, kuid väsimusmärke lastes eriti ei märganudki.
