Lähtuvalt Tallinn 2035 arengustrateegiast on 2024/25. õppeaasta pühendatud muusikale ja kunstile. Eesmärgiks on tutvustada mitmekülgset kunsti- ja muusikamaailma, et luua rikkalik ja mitmekesine õpikeskkond ning toetada loovust ja eneseväljendust.
Rõõmutarekese Lasteaias tutvutakse erinevate kunstivormide ja muusikastiilidega muusika-kunsti kolmapäevakutel. Õppeaasta jooksul paaril korral kuus toimuvad teema-aastapõhised kohtumised 5-7-aastastele lastele, kas siis oma maja töötajate, lapsevanemate või ekspertidega.
22.jaanuari puhketunnil toimus 5-7-a lastele rahvarõivaid tutvustav muusika-kunstikolmapäev.
Kohtumisel tutvustasid Simuna, Muhu ja Anseküla rahvariideid ning stiliseeritud rahvariideid meie oma õpetajatest rahvatantsijad Kätlin, Annika, Riina ja Kristel Vana.
Tutvustati ja vaadeldi rahvarõivaid, räägiti rahvariiete kandmise traditsioonidest. Vaatlesime rahvariide seeliku triibumustreid, värve ja traditsioonilisi peakatteid. Lapsed nägid erinevaid sõlgi, jalanõusid (viisud, pastlad, pätid) ja muhu meesrahvatantsijate riideid. Lapsed said teada, mis on käised, särk, püstkrae, sukad, sukapaelad, pärg, tanu, tuttmüts ehk nolkmüts, lahttasku, pätid, pastlad, titetanu, kuub jne. Millal ja miks kanti põlle ja tanu? Millised olid viisud, pastlad, pätid, nende erinevus? Milline on kirivöö ja kui erinevad on sõled? Sõled on olnud oluliseks osaks Eesti rahvarõivastuses, kinnitades rõivaid ja rõhutades kandja staatust ning kuuluvust kogukonda. Sõlgesid kasutatakse nii naiste kui ka meeste rõivaste kinnitamiseks. Sõlg valmistatakse üldjuhul metallist: kuld, hõbe, pronks, vask, raud. Sõlg koosneb sõlekehast ja kinnitusnõelast. Sõlgesid jaotatakse kuju ja kinnitusviisi järgi – hoburaudsõlg, vitssõlg, rõngassõlg, kuhiksõlg.
Tegevuspesades valmisid ühistööna triibukangad ning individuaalselt alusatati sõle kaunistamist.
Vaatasime videode vahendusel tantsimas nii laste-, sega- kui ka naisrühma.
Kohtumise lõpus tantsisime kõik koos Eesti rahvatantsu “Oige ja vasemba”.
Rõõm kaunitest Eesti rahvarõivastest ja -tantsust!