Naerupallide rühma lapsed on käimasoleva projekti “Eesti keele ilu ja võlu” raames märtsi- ja aprillikuu jooksul külastanud Tallinna Keskraamatukogu suisa neljal korral, et ammutada teadmisi eesti keele kujunemisest ja erilistest tähtedest eesti keeles ning tutvuda emakeele ja erinevate murretega. Lapsesuu:
- ma sain teada, et alguses olid kõik keeled üks keel (uurali keeled);
- vanasti inimesed mõtlesid uusi sõnu, aga mõned neist ei töötanud ja need on ammu unustatud;
- ma sain teada, et kõik riigid aitavad üksteist ja et eesti ja soome keel on hästi sarnased;
- ma sain teada, et Euroopa on meie maaga ühenduses;
- ma sain teada, et erinevad sõnad ei ole Eesti sõnad, need tunduvad, et on, aga MÜTS näiteks on Saksa sõna, porgand Venemaalt;
- ma sain teada, et Lõuna-Eesti on üldse olemas ja et seal on oma murre;
- kui meie saame lõuna-eestlastega kokku, siis me ei saa nendest väga aru, aga kui soomlane kohtab lõuna-eestlast, siis nad saavad teineteisest paremini aru, sest keel on sarnane;
- vahukoort nimetatakse lumemoosiks;
- esimene eesti keelne trükitekst ilmus Saksamaal;
- ma sain teada, et raamatukogus üldse on filmisaal.
Kohtumistel arutleti lastega ka küsimuste üle: kuidas tekivad murded? Miks on murded vajalikud? Lapsed said teada, et Põhja-Eestis räägitakse teisiti kui Lõuna-Eestis. Kui Lõuna-Eestis öeldakse hää, siis meil hea. Murre on keel, mida ei loeta eraldi keeleks, kuna see ei erine niivõrd üldiselt riigis levinud keelest. Räägitakse ühtemoodi väikeste erinevustega ning saadakse teisest aru. 100 aastat tagasi räägiti murdeid rohkem. Lähemalt tutvusid lapsed seto, mulgi ja saare murretega. Lõbus ja põnev oli ka äraarvamismäng, kus lastel tuli leida murdes sõna tähendus.
Rõõm eesti keele rikkusest!