Mardi- ja kadripäeva tähistamine on meie mail iidne tava, mis on sajandite jooksul tublisti muutunud.
- Kui varasemalt oli sanditaja surnud esivanemate hingede kehastaja, siis tänapäeval pigem lõbus meelelahutaja.
- Kui paar sajandit tagasi jagasid sanditajad vilja- ja karjaõnne, siis praegu on olulised tervis, toimetulek, sissetulek ja muu õnnelikuks eluks vajalik.
- Muutunud on ka sanditajate sugu ning vanus – abieluealiste noormeeste ning neidude asemel näeme tänapäeval sanditamas pigem lapsi.
Mardi- ja kadripäevaks on alati maskeerutud kodus leiduvate käepäraste vahenditega – vanemal ajal olid selleks karvased lambanahksed kasukad, tahma või peedimahlaga võõbatud nägu, sokusarved, puukoor, linased köied, sammal ja muu; uuemal ajal papist maskid, kodusest kapist leitud vanad riided, jalanõud, kardinad.
Kutsusime üles peresid panema oma fantaasia tööle ja mõelda tegelaskuju, missugune võiks olla 21. sajandi mardi- ja kadrisant ning millist õnne ta pererahvale jagab?
Nii mõnigi pere võttis sõnasabast kinni … esitasime ideekonkursile “AITA LEIDA 21. SAJANDI MARDI- JA KADRISANT” Jalgpalli kadrisandi.
Idee autor Hans Villem Järv 6-aastane. Katri-katri!