“Tahaks osata joonistada rebast 🦊”: ütles õppeaasta algul Albert. Sellest sooviavaldusest ajendatuna kutsusid naerupallid endale külla Sagadi mõisa looduskooli, et üheskoos minna rebaseradadele retkele.
Õppeprogrammi raames tutvustati lastele ühte aastat rebase elus, mis algab varakevadel rebasekutsikate sünniga. Sellele järgneb suur õppeperiood, kus rebasekutsikad avastavad maailma, õpivad jahil käima, tutvuvad oma toidulauaga ning saavad teada, kes on nende sõbrad ja vaenlased metsaradadel. Lisaks said lapsed uurida topiseid.
Õppeprogrammile järgnenud vestlusringis, mida õppisin rebase kohta, jagati oma teadmisi:
- kevadel rebasepoiss otsib endale rebasetüdruku, et peret looma hakata;
- kaaslase leidmiseks rebane haugub;
- rebasekutsikad on pruuni värvi;
- oma uru teeb rebane männi alla, sest seal on tugevad juured;
- rebasekutsikad lahkuvad varakult oma vanemate juurest;
- rebased peavad olema ettevaatlikud, et hunt neid kätte ei saaks. Kui rebased näevad hunti, siis nad kaovad enda urgu;
- rebasel on väga hea kuulmine;
- rebased oskavad “sukelduda” lumme;
- nad on väga kavalad;
- kui rebased kuulevad ronka häälitsemas, siis nad lähevad urust välja, et äkki seal on liha.
Järgnes lasteraamatute illustratsioonide uurimine – kuidas on illustraatorid kujutanud rebast ning joonistati ka ise rebast.
Rõõm uutest teadmistest rebase kohta ning vahvatest rebase piltidest!
Rõõm koos õppimisest!