Oleme sügavalt liigutatud.
Meie meespere, nii väikesed kui suured, pidasid Rõõmu naispere meeles. Pisikesed mehehakatised kinkisid tüdrukutele nii lõhnavaid kui ka magusaid lilli – neid käidi ise ostmas ja ka meisterdati.
Sära andvat, kõhtu psitavat ja vitamiinirikast smuutit pakkus oma naiskolleegidele meie aednik Rain.
Meie liikumisõpetaja Edwin aga haaras sulepea ning paberile sai tõestisündinud sündmustel põhinev lugu “Rõõmu ja Unistuste Lugu, mille ta ise puhketunnil ette kandis. Olgu siisnkohal mainitud, et sellesse loose on peidetud, pitkitud kõikide Rõõmutarekese Lasteaia rühmade ja naiste nimed.
Rõõmu ja Unistuse Lugu
Päike saadab oma
esimesi kiiri
Ja kastehein lööb helendama
kogu silmapiiri.
Tere tulemast Võlumaale!
Siin linnas on üks kõrge mägi–
oh milline vaade!
Kärts ja mürts!
Muusika kõlama pistab:
mürts ja bam!
Siin on meri ja selles
hiies on üks tamm.
Ei siia maile teed pole leidnud,
siia varem pole kunagi sattund.
Siin säraga mu silmad
nüüd taas on kattund.
Vaatan paremale–
taamal rannal laotub mets.
Nende puude urvad
kordki avanevad eks!
Siit laanest haaran kaasa
ühe ilmeka kivi,
kaevuvees teen sellega
sigri ja migri!
Ja siis üks vise!
Tuule suuna võin määrata ise!
Vaatan vasakule-
paistab üle vana kristalse valli:
need paigad,
need kohad-
need kõik saavad kalliks!
Teekurvis tantsib üks sikk AHHA!
See paik on Püha.
Siin Dalai Lama
mängiks savi ja liivaga.
Kratt haarab mul käest,
et ma ei libastuks!
Eemal on tare.
Avaneb uks.
Viivuks peatun.
Kuulatan oja ja märkan lilli.
Moonide vilus:
tõeline armastus nagu
Agnes ja Gabriel- oooja–
Ma usun oma silmi!
Aeg annab lepitust!
Seda tuleb
rahulikult, ujedalt veeta!
Süda nagu lõvil!
Ei eksi ma kunagi teelt ka.
Viivuks siis tundub,
et vahest saan aru:
miks naervad pallid,
miks müravad karud.
Keegi ei jää söögist ilma–
mida Sa ajad?
Rõõm kostab kaugele-kaugele
ja see mets kajab!
Siin kõigel on oma rutiin–
kulleriga trenni viima
kedagi ei pea.
Kannikad trimmi
ja selgeks saab pea!
Pisike mari
Maailmas end märgata palub!
Konkreetsuses valgustub
nii nurm kui salu.
Lähen siit edasi-
allika manu
ja näen kuis sipsikul rikkaks
saab tanu.
Siin Aadam saab püksid
ja Eva kannab kleiti.
Kurbmeel?
Ei!
Siin nähtud pole ühtki streiki.
See ei ole ju liiast!
Ei, ei!
Rõõmuga kasvame ja
võtame viimast.
Vahel rutus ja hoos,
aga alati-
ÜhesKoos…
Edvin