Rõõmutarekese Lasteaia pere südamelähedaseks paigaks on lasteaia hooviala ja selle lähiümbrus. Nii otsustasime ka tänavu käised üles käärida ja koristada lasteaeda ümbritsevat roheala, linnatänavaid, kõrval asuvat Tuvi parki ja parklat.
Lastele meeldis prügi korjata. Põnevamad leiud oli klaasist lambikuppel (Rahvusraamatukogu oma ehk), 20 senti, paar kinnast, Pokemonide kaart. Korjasime veel patarei, palju klaas- ja plekktaarat, metall-poldi ja seibi, parfüümitestri pudeli, paar paari päikeseprille, erinevaid riideesemeid, ühe saapa, ühe potase, väikelaste kiige, turvaistme, madratsi, pakendeid, korke, traadipuntra, tööriista (mille nime me ei tea), pakkekilet, autoosi, eterniiditüki jne 😥 Lisaks palju konisid ja põnevaid klaasikilde, kommipabereid, ühe juhtme, poe tšekke, … Kõik eelnev inspireeris Sipsikute rühma tüdrukuid lasteaia hoovi aianurgast samuti klaasikilde otsima/korjama, mis ilmusid välja peale vana kuuri lammutamist sealsamas. Klaasikildudest sai koostatud lühiajaline näitus. Pärastlõunases vestlusringis jagasid lapsed omi mõtteid hommikusest prügi korjamisest ja maailmakoristuspäeva olulisusest. Arutelu võimaldas mõelda korra läbi ka oma harjumused, valikud ning elustiil. Lisaks vesteldi lastega prügiringlusest: kuhu jõuab sorteeritud prügi ning olemasolevaid teadmisi kinnistati temaatilist kaardimängu mängides.
Lapsesuu: seda oli haisev teha. Maailmakoristuspäev tähendab, et ma koristan.
Miks on prügi sattunud tänavale ja taimede vahele? Sest inimesed viskavad prügi maha.
Miks me koristame?
- et oleks tänavad ja linn puhtad. Muidu loomi ja linde võib see ohtu seada. Lind võib prügi ära süüa ja surra.
- et maailm oleks puhas;
- et prügi ei reostaks loodust;
- kui loodus on must, siis keegi ei tahaks seal elada;
- et prügi ei lendaks laiali ja ei oleks meres, et paadid ei jääks sodi sisse meres kinni;
- et kilekotid ei leviks nii palju.
Mida ütleksid inimestele, kes prügi maha visakavad?
- Ärge tehke halba loodusele!
- Ära viska prügi maha! Viska prügikasti! Palun ära tee!
- Ärge visake loodusesse prügi!
- Ärge kiusake loodust!
- Ma ütleksin neile: “Mõelge ringi!”
Kuidas on maailmakoristuspäeval osalmine ja prügi korjamine seotud meie väärtustega HOOLIVUS, KOOSTÖÖ, PÜHENDUMUS?
- Kui teised prügi maha viskavad, siis loodus saab haiget. Kust me siis õhku saame? Ikka taimedest!
- Prügi ei mõju loodusele hästi, kuna loodus sureb ära. Maakerale ei meeldi prügi, ta tunneb oma halba tunnet.
- Kui inimene paneb prügi, siis maakera on hästi prügine ja prügi võib sattude merre ja kalad surevad ära.
- Prügi võib jääda lindudele kaela ümber ja kägistada neid ära.
- Loomade suu ümber võib olla prügi, sa pead ära võtma.
- Kui pürgi on maas, siis puud ei saa hästi kasvada, see segab looduse kasvamist.
- Kui sa prügi koristad, siis on loodusel puhtam olla.
- Ma leidsin nii palju prügi, võtsin kõik ära ja panin kotti.
- Me koristasime nii palju pürgi. Me tegime looduse rõõmsaks, loodus sai puhtamaks. Aga sinna jäi veel väga palju prügi.
- Prügi sai ilusti kotti. Me käisime koos.
- Me ei tegelenud kõrvaliste asjadega.
- Me aitasime üksteist.
Nii looduses kui ka linnakeskkonnas koristades aitame me muuta inimeste mõttemaailma ning loome sõna otseses mõttes rohkem ruumi kõigile elusolenditele, et nautida rohealasid ning et elu looduses saaks lokata.
Loome koos puhtama maailma!
Rõõm koos kasvamisest!