Samal ajal kui Naerupallide rühma 3-4-aastased lapsed otsisid kevade tunnuseid sõimemaja hoovist, käisid rühma 4-7 aastased lapsed lastemuuseumis Miiamilla muuseumitunnis lähtuvalt rühma projekti teemast “Kõik tunded on lubatud”.
Lapsed said teada, et mis tundeloom see VASTIKUS õigupoolest on. Kus me seda tunneme ja kas ka selle tunde tundmine on üldse vajalik – loomulikult on. Samamoodi nagu ka kõiki teisi tundeid, siis tunneme me vastikust ka kogu oma kehaga.
Mis võib vastikust tekitada? Erinevad helid: matsutamine, ukse krigin, tänaval undavad sireenid. Samuti lõhnad, toit, ilm, mõni inimene. Aga, kuidas me väljendame üldse kogu oma kehaga vastikust? Näiteks kissitame silmi, krimpsutame nina, keel suust välja, pöörad pea ära ja kätega lükkad eemale.
Lastelt uuriti, et mis neile vastikust tekitab, siis nad tõid välja: lõhn, piim, hernesupp, lima, vihmauss, hallitanud juust, hallitanud toit, kapsasalat, prügihais, okselõhn, nohu haiseb, nälkjad, köha, nina nokkimine.
Järgnevalt said lapsed väljendada enda vastikust kogu kehaga. Pidid mängult võtma lonksu mahla kruusist, kuhu oli vanaema pannud kogemata suhkru asemele soola. Kõik said väga ilmekalt hakkama ja see mäng pakkus kõigile päris palju nalja. Seejärel panid lapsed silmad kinni ning pidid mõtlema, et kas järgnev heli tekitab nendes vastikust või mitte. Näiteks: krabin, krõbin, kolin ning ka hammaste krigisemine. Samuti said lapsed nuusutada erinevaid asju ning pakkuda, millega oli tegu. Näiteks nuusutati seepi, pipart, kohvi.
Lõpuosas mängiti veel üks mäng “Söödav või mitte?”. Söödava asjaga pidi patja kallistama ning kui asi oli mitte söödav, siis vastikuse näoilmega selle padja tagasi viskama.
Veel kuulasid lapsed juttu ning said ära värvida tundeeluka VASTIKUS nendes toonides, mis neile kõige rohkem seostub vastikusega.
Kõlama jäi lause, mis ehk väga hästi võiks iseloomustada vastikust: mis esmapilgul võib tunduda vastik, ei pruugigi vastik olla!