Emakeelepäev on see, et me räägime sellel päeval rohkem eesti keeles.

Algus / Teated / Emakeelepäev on see, et me räägime sellel päeval rohkem eesti keeles.
Emakeelepäev on see, et me räägime sellel päeval rohkem eesti keeles.

Emakeelepäev on pühendatud meie eesti keelele ja selle püsimajäämisele. Keele abil me suhtleme. Maailmas on ainult üks Eesti, eestlaste kodu, kus räägitakse eesti keelt. Emakeelepäev meenutab, et eesti keele puhtus ning püsimajäämine sõltub eesti keele kandjatest ja kasutajatest endist. Sel päeval korraldatakse teemakohaseid üritusi üle Eesti, viiakse läbi 18 korda, kus inimesed saavad end proovile panna etteütlust kirjutades.

Emakeelepäeva tähistati rühmiti erinevalt.

Lõvisüdamete rühmas loeti luuletust ja arutleti, mis selles luuletuses erilist on.

Üks kummitus kummitas kummutis

ja kummut läks kolinal kummuli.

Nüüd kõik on uppis ja ummikus

ja kummitus kummitab kummikus.

 

 

Seejärel püüti ka ise üheskoos välja mõelda sama tähega algavatest sõnadest lauseid; käbi kallistas kuuske; mees marssis metsa; eesel ehmatas elevanti; Klara kuulab klassikat; ahv armastab apelsini 😃

Lisaks jagasid lapsed omi mõtteid: mis on emakeelepäev ja miks seda nii nimetatakse? Mis on emakeel?

  • Emakeelepäev on see, et me räägime emakeeles.
  • See emakeel on meie keel.
  • Emakeelepäev on see, et me räägime sellel päeval rohkem eesti keeles.
  • Meie emakeel on eesti keel.

Kõige ilusamad sõnad meie emakeeles: palun, aitäh, punane roos, pannkook, süda, raha, iludus, oled ilus, hobune, hamster, nunnu, koer.

Mürakarud ja Naerupallid osaleme videosilla vahendusel „Kirjanik raamatukogus“ tunnis lastekirjanik, illustraator ja tõlkija Kristiina Kassiga, kes jagas oma mõtteid loomingust ja tema lugudest. Lapsed kuulasid huviga. Nad said teada, kuidas tekkis kirjanikul lapsepõlves huvi lugemise ja raamatute kirjutamise vastu? Millised olid kirjaniku hobid lapseeas? Kes on enamiku raamatute peategelased? Miks võiksid lapsed raamatuid juba varases lapsepõlves kuulata, lugeda? Huvitav, oli laste jaoks, et kirjanik elab Soomes, ta oskab hästi eesti -ja samuti ka soome keelt. Ja et kirjanik kirjutab raamatuid ka soome keeles. Mõned autori kirjutatud raamatud olid lastele ka tuttavad (“Samueli võlupadi” ja “Peeter ja mina”).

Et emakeelepäev on pühendatud meie kaunile eesti keelele, mõtlesid lapsed ühe ilusa eestikeelse sõna ja kirjutasid selle plakatile.

Lisaks sai Naerupallide rühma kahe tüdruku mõtetest ja õpetaja Maile ühisloominguna valmis kaks luuletus meie emakeelest – eesti keelest.

Kallis ema, kallis isa,

kallis on ka tema, meie emakeel.

Eesti keel on visa, armastame kõik seda.

 

Emakeel on sama armas kui ema

ja kui isa ja kui vend,

emakeele kõla on kui lend, mis linnu tiibades.

Emakeel on tähtis ja hoiame seda hästi,

sest meie rahvas on tore ja vahva –

hoiame üksteist ja oma keelt.

 

Sipsikute rühmas vaatasid lapsed temaatilist õppevideo ning lapsed tutvustasid mängukaaslastele kodust kaasavõetud raamatuid. Iga laps sai teistele tutvustada oma lemmik raamatut ja öelda ilusaid eesti keelseid sõnu, mida koos perega oldi mõeldud. Pakutud sõnad olid järgmised: lumeleopard, tark, eesti, kiisupadi, armastus, kass, mina, sina, lilled, jäätis, eesti keel, ilus, päev, reede, raamat, tuul, isamaa, päike, rukkilill, lennuk, ilus, kallis, päike, laul, kaunis, hümn, minu eesti, suituspääsuke, hunt.

ILUSAT EMAKEELEPÄEVA!

See artikkel on avaldatud rubriigis Teated. Lisa lemmikutesse kasutades püsilinki.