Käimasoleva “Keele ja kultuuri teema-aasta” raames on märts sõnakunsti kuu. Seoses sellega on Naerupallide rühm võtnud nõuks viia end kurssi raamatute põneva maailmaga. Nii on lapsed märtsikuus korduvalt külastanud Tallinna Keskraamatukogu.
Esmalt tutvuti raamatukogutunnis eesti kirjanike ning nende loominguga. Lisaks mängiti sõna ära arvamismängu, kus tuli leida tunni sisuga seonduvad sõnad RAAMAT, KIRJANIK, LUULETAJA, LUULETUS, AINO PERVIK jms. Lapsesuu:
- see, kes pilte joonistab on illustraator;
- see, kes kirjutab on kirjanik ja on hästi palju erinevaid kirjanike;
- mõni kirjanik ainult ei kirjuta loo, vaid ka joonistab, oma loo järgi teeb pildid ka;
- saime raamatuid vaadata;
- näigme seda multikat, Sipsiku laulu;
- see Sipsiku laul on meie pere lemmik;
- ma vahepeal istusin natuke, ma õppisin, et Andrus Kivirähk on kirjanik;
- ma sain teada, et A. Kivirähk kirjutab ka suurtele raamatuid;
- mulle meeldis see mäng, kus tuli sõnu ära arvata, peab tähti ära arvama ja kui ütled vale tähe, siis šokolaadi tükid lähevad all – need söödakse ära ja siis on šokolaad kurb;
- ma sian teada, et kõik need kirjanikud – E. Ruad, A. Pervik, P. Raud – on pere;
- Aino Pervik kirjutas “Arabella” lood;
- ma sain teada, et Piret Raud kirjutas natuke naljakad lood näiteks kalad nutavad, et nad ei saa teed juua – teepidu pidada või, et hobune sööb kartulikrõpse ja terve kuningriik on kartulipõld;
- ma sain teada, et Ilmar Tomusk kirjutas “Kõrvalised isikud” ja “Tere Volli!” lood.
Teistkordsel külastusel uurisime, kuidas jõuab raamat raamatukokku. Üle sai korratud, kes on kirjanik ja kes illustraator ning millega nad tegelevad. Lapsed püüdsid pärastlõunases vestlusringis lasteaias meenutada seda, mida uut teada saadi. Peamiselt saadi uusi teadmisi raamatukogutunnis näidatud trükikoja tööd tutvustavast videost:
- trükikojas pandakse liimi, mis hoiab raamatu koos;
- masin liimib kokku, et ääred ilusti kini oleks ja lahti ei läheks;
- seal olid sellised paberi plokid, mis pandi masinasse ja siis lõigati ääred ära;
- kui raamatul ei ole sama pikad lehed, siis on selleks eraldi masin, mis lõikab sama pikaks;
- ma ain teada, et eraldi on number, kui palju lehti tohib printerisse panna;
- mõnedes kohtades, trükikojas tehakse ka mõnes teises keeels raamatuid;
- umbes ühe aastaga tehakse valmis 2000 raamatut ja 100 nendest on lastele mõeldud;
- hästi tähtis et raamatut kiletatakse ära, et need püsiks kauem;
- ma sain teada et üks raamat ei ole ainult eesti keeles, vaid seda on ka soome keeles ja teisi keeli ka;
- raamatut ei tohi loopida ja kiskuda, kui raamat maha kukub läheb katki ja sa ei saa seda enam vaadata;
- raamatut peab hästi hoidam ei tohi kukutada maha, astuda saabastega peale;
- peab raamatut hoidma hästi, et koer ei võtaks ära või kass ja peab viima ka tagasi raamatukokku.
Lisaks raamatukogutundidele käis lastele raamatutest rääkimas Koolibri kirjastuses töötav Johann Mathiase vanaema:
- meile räägiti, kuidas raamatut teha, et kõik raamatud ei ole tavalisest paberist, nagu mingist kõvast on – papist;
- vahepeal kui sa raamatu sisse vaatad võib olla tagurpidi raamat – kui see, kes teeb raamatuid, ei kontrolli – kirjastus kirjutab õigetpidi, aga need, kes hakkavad raamatut trükikojas tegema ei kontrolli, et oleks õigetpidi;
- siis kui üks laps mõtleb, et ilus eesti keelne raamat ja vaatab sisse on hoopis teises keeles;
- ühte mäluplaati võib mahtuda üle saja sõna eesti ja inglise keeles – need on raamatu sees;
- kui on selline raamat, et seal pandakse karv vahele, seal on nii, et pandakse ühe lehe vahele karv ja kleebitakse teise lehega kokku ja kui sa raamatu kätte saad, siis sa ei näe, kuidas see karv on kleebitud;
- ma üks kord proovisin teha kodus katsutavat ramaatut;
- raamatut, mis on paberist lehtedega ei tohi kiiresti lapata, peab keerama ettevaatlikult, õrnalt, võib katki minna;
- kui sa raamatut tahad teha peab mingi leht olema, pead neli korda murdma ja siis ülemise ääre lõikama lahti, et saaks lehte keerata ja sinna kirjutada;
- kui sa tahad raamatut teha, siis peab olema enne mõte, millest see raamat räägib;
- kui sa tahad raamatut teha, siis nendega läheb väga kaua aega, et üks raamat valmis saaks;
- ta tegi sellise mängu, et saime loo mõelda;
- aitäh, et Sa meid külastasid ja meile raamatuid tutvustasid – rääkisid ja näitasid;
- ma tahan tänada selle eest, et ta rääkis meile nii hästi kõik asjad selgeks – lihtsalt ja aeglaselt;
- aitäh kingituste eest!