Eesti Lugemisühing koos Soome Instituudi ja Tallinna Keskraamatukoguga kutsus üles Põhjamaade kirjanduse nädala raames lastele ette lugema ja osalema Lugemisühingu konkursil „Loov lugemine lugemispesades“. Üleskutse kõnestas meid väga, kuna ettelugemine on meie lasteaias au sees.
Saatsime nimetatud konkursile kolm allpool kirjeldatud loovtegevust, mis kõik said tunnustuse osaliseks.
1.konkursitöö. Rõõmutarekese Lasteaia Rõõmu raamatukogus toimuvad juba teist õppeaastat järjest maja koolieelikutele mõeldud sarja “Raamatu reede” kohtumised. Kui eelmisel õppeaastal lugesid lastele viimastel aastatel ilmunud uudiskirjandust ette meie lasteaia töötajad, siis antud õppeaastal koostöös kogukonnaga on ettelugejateks lapsevanemad, vanavanemad ja lastekirjanikud.
Nii ootasid ühel novembrikuu reedel koolieelikud külla lastekirjanik Jaana Ojakäär-Kitsingut, kes luges lastele oma kirjutatud raamatut “Minu armas südameloom”. Loo kuulamisel järgnenud vestluses sai iga laps öelda, mis talle enda juures meeldib? Mille eest ta on tänulik? Mida on ta teinud teiste heaks?
Kohtumise järgselt astusime sammukese kaugemale tehes ettelugemisest loov lugemise ehk sidusime kuulamise ja lugemise loovjoonistamise ja jutustamisega. Nii joonistasid Naerupallide, Lõvisüdamete ja Krattide rühma lapsed etteloetud lasteraamatust inspireerituna oma südamelooma.
Lisaks mõtlesid lapsed oma südameloomale nime ning õpetaja poolt sai kirja pandud laste mõtted: mille eest olen oma südameloomale tänulik? Mida ilusat soovin oma südameloomale öelda?
- Mulle meeldib oma südamelooma Steve’ mängida igasuguseid mänge, näiteks maja ehitada. Ta on seal Minegraft mängust.
- Minu südameloom Geisa on tore, hooliv, armas ja ilus. Need värvid, mis tal on teevad ta ilusaks ja tema välimus teeb ta armsaks. Olen talle selle eest tänulik, et ta aitab mind. Näiteks siis kui mul on mingi halb laegas lahti, siis ta teeb rõõmulaeka lahti. Aitan oma südamelooma laeka avamisel nii, et olen ise rõõmus.
- Minu südameloomad Robi ja Robin jagavad kahekesi minu südant. Robi aitab mind murede ja raskustega kui on abi vaja. Ta on väga hea ja südamlik. Ta aitab mind ehitamisel, aitab sääski ära ajada, ta ütleb “PÖH!” Kui vaja siis südameloom Robin saab asju lõhkuda, näiteks saab lõhkuda ja tappa kurjad bakterid. Kui ma olen haige, siis ta alati aitab. Ta on heade bakteritega koos ja võitleb halbade vastu. Ta on väga hea raskuste suhtes.
- Olen oma südameloom Elisele tänulik selle eest, et ta on lahke südamega teistele ja alati aitab. Ta on toreda südamega, sest ta on alati rõõmus, mnguhimuline, tore ja hooliv. Tahaksin teda kallistada. Kui ma panen käed oma südame peale, siis saan oma südamelooma kallistada.
- Olen tänulik, et südameloom Pokemon on minu sees ja ta teeb mu päeva ägedaks, sest ta avab erinevaid laekaid nagu rõõmulaegas, healaegas, siis tunneb keha lahedaid tundeid. Ta on hea, ta ütleb mulle lahedaid asju ja see teeb mulle rõõmu ja need ongi head asjad.
Ettelugemise sidumine loovtegevusega, antud juhul joonistamise ja jutustamisega, toetas sügavama sideme ja mõistmise tekkimist lapse ja raamatu vahel. Samuti ärgitas lapsi oma loovust ja kujutlusvõimet kasutama, endasse vaadates tunnete kirevas maailmas selgust saama ning seostama emotsioone eluliste olukordadega.
2. konkursitöö. Mürakarude rühmas on käimas aga põnev projekt “Vesi meie ümber”, mille raames loeti lastele Hasso Krulli raamatut “Kiisuke ja veeuputus”. Läbi loo kuulamise said lapsed kogeda erinevaid suhteid, olukordi. Tegevuse eesmärgiks oli arendada lapse sõnavara, tähelepanu- ja kujutlusvõimet, kuulamis- ja keskendumisoskust; kujundada laste väärtushinnanguid (abivalmidus, hoolivus) ning julgustada lapsi looma kujutluspilte ka paberil. Nooremad lapsed maalisid akvarellidega veeuputust ning vanemad lapsed andsid oma mõtteid/tundeid edasi loo tegelasi, sündmusi, nähtusi jm rasvakriitide või õlipastellidega joonistades.
3.konkursitöö. Naerupallide rühmas loeti hingedepäeval lastele aga Michal Snunit raamatut “Hingelind” , vaadati raamatu illustratsioone ning vesteldi tunnetest. Misjärel iga laps värvis hingelinnu kontuurpildi vastavalt enda poolt valitud tundele – lastel tuli mõelda mis tunnetelaeka avas tema hingelind ja mis värvus, seda tunnet kõige paremini iseloomustab. Sellele järgnes erineva iseloomuga muusika (kurb, rahulik. lustakas, reibas) kuulamine. Esmalt lapsed rääkisid, mis tundeid muusika neis tekitas ning pärast liikusid muusika järgi väljendades tekkinud tundeid.
Valitud kirjanduspala köitis laste tähelepanu – kuulates keskendunult püüti samaaegselt tunnetada ja saada konkakt ka oma hingelinnuga. Laste süvenemine teksti ja oma tunnete ära tundmisse oli tajutav. Nii käelisestegevuses, muusikapala kuulamises kui ka loovliikumises väljendus lapse kujutlusvõime hingelinnust, kes elab tema sees, ja kes otsustab, mida inimene tunneb. Vahel teeb ta seda meie märguande järgi, vahel omatahtsi. Kõige tähtsam on oma lindu hoolega kuulata, tema hüüdmist tähele panna ja tema eest hoolitseda. Loovlugemise järgselt oskavad lapsed igapäevaselt pöörata suuremat tähelepanu oma tunnetele, neid nimetada ja tugevate emotsioonidega toime tulla.
Rõõm lugemisest ja kuulamisest ning loovast eneseväljendusest!