Täna toimus lasteaiapere traditsiooniline kevadine väljasõit Keila-Joale. Ja rõõmustamiseks oli põhjust rohkem kui küllaga – kui varahommikul oli ilm vihmane, siis selleks ajaks kui alustasime oma retke lasteaiast, oli vihmasadu lakanud ning Keila-Joale jõudes polnud taevas enam ühkti vihmapilve, päike paistis, ojad ja jõgi vulisesid, linnud laulsid – rohkemat poleks osanud soovidagi.
Vaatasime üle armasaks saanud kohad (Kaarsild, Meremõisa varemed, rippsild), otsisime kevade tunnuseid (rändlinnud on tagasi, ojad vulisevad, sinililled õitsevad, päike paistab soojemalt, kuid ilm on veel jahe), imetlesime sinavaid metsaaluseid – niipalju sinililli kui tänavu ei mäleta küll eelnevatest aastatest, vaatlesime võimast koske, imetlesime jõevoolu, ületasime ettevaatlikult ripp-silla, jalutasime pargi loodusrajal ja eemalt nägime Keila-Joa uhket lossi. Võtsime aega looduse värvide märkamisele: kas vesi on sinine? Mis värve on puukoorel?
Piknik on väljasõidu oodatuim hetk – kaasa võetud vahepala maitseb hästi iga. Arutasime, mõtisklesime, kes ja miks siia tabalukud on jätnud – versioone oli erinevaid 
Lõunatunnil joonistasid koolieelikud väljasõidust pilte ning pärastlõunases vestlusringis jagati, mida nad kogeti ja nägiti.
Lapsesuu:
- Mulle meeldis pikniku teha. Pikniku ajal saime sõpradega toitu vahetada.
- Me märkasime, kuidas vesi kukub teise jõkke.
- Keila-Joal nägin, et seal oli puupalk, mille kohal jooksis vesi.
- Väga palju oli puid alla kukkunud.
- Ma sain seda teada, et see kosk nii kõrge on.
- Mina sain teada, et kosk on väga halb, kui sa vette kukud.
- Seal oli kirjas, et Aleksander aitas lossi ehitada.
- Me nägime kujusid ja seal olid need lukud.
- Mulle meeldis see, kui sealt lukkude pealt sa lugesid neid nimesid.
- Seal olid need nimed, kes abiellusid, mõned olid roostes, mõned kuldsed südamed.
- Et kõik näeksid nende armastust, et nad elu lõpuni armastavad teine-teist.
- Võibolla viskavad võtme jõkke, et elu lõpuni armastus oleks. Inimesed usuvad Jumalasse ka.
- Me kõndisime sillast üle, nägime seal parte – nägin kolme part, kes ujusid.
- Mulle meeldis rippsild, Kaarsild.
- Mul oli siuke tunne, mulle meeldib rippsild – see oli nii lahe, see meeldis mulle kõige rohkem.
- Viiudaja viskas oma poogna vette. Miks ta seda tegi, ma ei tea
- See, kes poogna jõkke viskas oli ka legend.
- Matkal käies nägin esimest korda varemeid.
- Väga palju pidime treppidest kõndima.
- Ma nägin Eesti lippu ja kevade tunnustest, et kõik on juba roheliseks läinud, aga puud mitte väga.
- Me märkasime sinililli, aga õied olid kinni sest õues oli külm.
- Nägin ilusaid lilli, mis olid valged – et kõik loodus tärkas.
- Bussiaknast nägin põllul hobuseid.
- Ma olen tänulik bussijuhile, et ta meid siia ja tagasi sõidutas.
