Naerupallide rühma lapsed võtsid ette õppekäigu Miiamilla lastemuuseumisse, kus osaleti muuseumitunnis “Kõik tunded on lubatud: viha”.
Muuseumis leppisid lapsed muuseumitunni läbiviijaga kokku kolm reeglit: 1. hoiame üksteist; 2. räägime vaikselt; 3. rääkimiseks tõstame käe (ajame sõrmed kõik laiali ja tõstame üles ning käsi on nagu täht taevas).
Järgnevalt mindi külla emotsioonile VIHA ning tutvuti tema perekonnaga, kuhu kuulus palju erinevaid liikmeid: kurbus, üllatus, rõõm, häbelikus, hirm, vastikus. Mängiti ka tunnete mängu, kus lapsed pidid vastama milliseid tundeid nad täna tundnud on. Näiteks hirmu tunnet tekitas see, et polnud kaasas sooje pükse ning laps oli mures, et kas ta jääb nüüd haigeks. Mis üldse tekitab erinevaid tundeid? Mis võiks tekitada vastikust? Toodi välja: “Juuksed, kleit või püksid ei meeldi ja see tekitab vastikust”. Milline võiks näha välja viha sinu kehas? Vihast tõmbuvad silmad kortsu. Viha puhiseb välja seest, suu läheb vihaseks ja hambad. Süda hakkab kiiresti põksuma ja kulmud lähevad kurjaks ning kõht võib hakata ka valutama. Käed lähevad rusikasse ja tahad ennast kätega lukku panna ning jalgu trampida. Lapsed tõid veel välja: “Vanaisa ütles, et süda läks katki”. Mida teha kui tunned viha? Pane käed suu juurde ning puhu mängult õhupall hästi täis ja siis löö pauguga see katki. Samasugust vigurit võid teha ka suure rõõmuga. Puhu samamoodi mängult õupall täis, aga ära tee katki vaid lase see sõrmede vahelt lahti ja vaata kuidas see keerutades tühjaks läheb. Järgnevalt mängiti mängu, kus lapsed pidid valima nelja erineva tunde vahel: hirm, rõõm, kurbus ja viha. Lastelt küsiti küsimusi, näiteks: Mis tunnet sa tunned, kui lähed lasteaeda? Enamus lapsi tundis rõõmu, aga üks laps tundis viha, sest emme läheb ära. N: Kui oled üksi kodus, siis mis tunne on? Kui keegi kiusab mu sõpra, siis mina tunnen ennast kuidas? Kui keegi valetab mulle? Lapsed tunnevad ennast erinevates olukordades erinevalt ning me oleme kõik erinevad ja meie tunded ei pea olema ühesugused. Järgnevalt liiguti sokiringi, kus tehti tõepoolest sokkidest ring ning jagati paari peale üks sokk, kus peale oli midagi kirjutatud ning lapsed pidid koostöös otsustama kas tegemist on lahenduste sokiga või hoopis tülisokiga. Näiteks oli sokkide peal kirjas: võtan aega; räägin rahulikult; jagan muret; karjun; kiusan; teen pai; ütlen pahasti; löön; puhkan. Jutupesas kuulati veel juttu ning tutvuti tundeloomaga “VIHA”, kes hoolimata oma nimele oli väga armas ning tunne millega peab õppima toime tulema, sest KÕIK TUNDED ON LUBATUD JA TERETULNUD!
Pealõunasel vestlusringis arutati, mida õppiti, mida saadi teada ja mis jäi meelde.
Lapsesuu :
- viha värv on punane, ta on nagu tuleleek;
- meie keha on tunnete maja, seal elab palju tundeid (kurbus, üllatunud, hirm, rõõm, jälkus, häbelikkus);
- viha ei tunne kõik inimesed;
- viha ei tule, kui kehaga ilusti rääkida;
- hingad sügavalt sisse, puhud suust välja siis läheb viha taevasse;
- tädil oli kaelas ” vihakrae” sik -sakiline ja punane;
- viha tunnen sūdames, süda tuksub kiiremini;
- sokid olid tülisokid ja lahendussokid, seal oli häid ja halbu asju;
- viha tuleb välja kehast, ei kesta kaua;
- viha on kõige tugevam tunne;
- kui keegi karjub, ütleb halvasti, lõhub mu mängu siis viha kuuleb ja tuleb välja peidust;
- vihaga tuleb olla sõber;
- vihaga lähevad ninaaugud suureks, silmad suureks, kulmud kortsu, hambad risti, käed rusikas;
- sain teada, et kõht võib samuti valutada kui on vihatunne;
- tunnen viha kui keegi mu sõpra kiusab;
- viha korral peab end maha jahutama nagu suvel kui on palav;
- meeldis katsuda vihaelukat.
Lapsed said teada, et alati on rohkem lahendusi, kuid kõik ei tule kohe meelde!