10.jaanuaril avanes koolieelikutel võimalus külastada Toomkirikut. Kiriku vaatamisväärsusi ja ajalugu tutvustas kirikuõpetaja Arho Tuhkru (endine lapsevanem).
Lapsteaeda jõudes Sipsiku ja Naerupallide rühma lapsed meenutasid õppekäigust järgmist:
• mulle meeldis kirik, sest see oli nii ilus ja nii kõrge;
• me saime orelimuusikat kuulata;
• see kirikuõpetaja rääkis meile lugusid, mis vanasti juhtus;
• igal perel oli vanasti vapp, need pandi seina peale. Vapil kujutatud härga tähendas tugevat ja rikast peret;
• tädi näitas, et vanasti ei olnud püstoleid ja vibusid, olid mõõgad ja kilbid;
• nägime kivist kirste, kuhu olid maetud tähtsad inimesed – kuningad ja kuningannad. Ühes kirstus oli üks printsess;
• käisime selles kambris, kus käivad kõik kiriku töötajad. Seal olid lipud, ühe lipu kinkis Taani kuningas;
• neile kingiti pilt. Nad ei teadnud, kuhu seda panna. Siis panid ilma raamita rohelisele seinale võlvkaare alla;
• väljast paistab see kirik väike, kuid seest on tegelikult suur;
• seal olid pikad read, kus sai ukse lahti teha ja istuda.
Huvitavaid fakte kiriku ajaloost:
Toomkiriku silmapaistvamad hauamonumendid esindavad erinevate ajastute raidkivikunsti stiilisuundi. Kirikutesse hakati sarkofaage püstitama 16. sajandil. Vanasti maeti Toomkirikusse aadlikke. Nende kunstiteosteks tunnistatud kivist hauaplaatidega hauad on jäänud kirikusse tänapäevani. Siia on maetud Liivi sõja kangelane, Rootsi väejuht Pontus Delagardie, kuulus Venemaa maadeavastaja Adam Johann von Krusenstern ja teised ajaloolised tegelased. Toomkiriku asutamise aasta pole täpselt teada, kuid on väga tõenäoline, et 1219. aastal, kui taanlased Tallinna tungisid, ehitati Toompeale kohe ka kirik. 1240. aastal sai kirikuhoone valmis ning kirik pühitseti Pühale Neitsi Maarjale. Samal aastal nimetas Taani kuningas Valdemar II kiriku Tallinna piiskopkonna peakirikuks ning Tallinna Toomkirikust sai kogu Eesti kirikute emakirik. 16. juunil 2019 a. külastas Toomkirikut Dannebrogi 800 ja Eesti Vabariigi 100 aastapäeva puhul tema majesteet Taani kuninganna Margaetehe II.
Enne tagasiteele asumist süütas iga laps küünla ning soovis ühe salajase soovi.
